Servodat mas lea dáidda ja kultuvra valljivuohta
Kulturdirektoráhtta lea stáhtalaš doaimmahus mii lea Kultur- ja dásseárvodepartemeantta vuollásaš. Mii bargat dan ala ahte dáidda ja kultuvra galgá olahit eanebuid, ja čalmmustahttit dan dehálaš rolla mii kultureallimis lea servodagas.
Kulturdirektoráhtta ovdánahttá ja hálddaša kultursuorggi olles riikkas – stuora našuvnnalaš institušuvnnaid rájes smávva, báikkálaš álggahemiid rádjái. Mii áŋgiruššat girjás ja ođasmahtti dáidda- ja kultureallima mas dáiddáriin lea friddjavuohta, ja mas lea sadji ođđa hámiide.
Hálddašit doarjaga
Okta Kulturdirektoráhta váldodoaimmain lea doaibmat čállingoddin Kulturráđi ovddas, Stáhta dáiddárstipeandda ovddas ja Jietna ja govvafoandda ovddas, mat addet doarjagiid dáiddáriidda ja kulturaktevrraide. Diet golbma sorjjaskeahtes orgána addet doarjaga dáidda- ja kulturfágalaš meroštallama mielde gieđaguhkkosaš gaskkain eiseválddiin eret. Gieđaguhkkosaš gaskkain eret mearkkaša ahte eiseválddit eai sáhte seaguhit iežaset dasa geat galget oažžut doarjaga. Dáidagis lea alddis árvu ja galgá leat friddja.
Juogadit ođđa ja ođasmahttojuvvon dieđu ja addit fágalaš ráđi
Kulturdirektoráhtta doaimmaha analysaid ja raporttaid kultursuorggi birra mat váikkuhit politihka hábmemii, ja mat addet álbmogii buoret ipmárdusa. Dieinna viiddis oppalašgovain sihke norgga ja riikkaidgaskasaš kulturaktevrraiguin, mii váikkuhit diehtovuđot ja boahtteáigásaš kultursuorgái.
Ovdánahttit institušuvnnaid ja áimmahuššat kulturárbbi
Kulturdirektoráhtas lea ovddasvástádus ovdánahttit museaid, musihkka- ja lávdeinstitušuvnnaid ja eará kulturdoaimmaid. Mii addit doarjagiid mat váikkuhit ovdánahttit institušuvdnasuorggi ja árvvoštallat ohcamiid našuvnnalaš kulturvisttiide. Dasa lassin bargat mii seailluhit ja gaskkustit norgga kulturárbbi – seammás go mii hálddašit ortnegiid mat nannejit ja dokumenterejit našuvnnalaš unnitloguid kulturárbbi. Mii addit maiddái doarjaga amatevrateáhterii ja historjjálaš spealuide.
Dahkat eanet girjáivuođa ja álkit gávdnamis
Dáidda ja kultuvra galgá leat buohkaid várás. Našuvnnalaš girjáivuođa koordináhtorin kultursuorggis bargat mii aktiivvalaččat vai eanebut besset oassálastit sihke geahččin, guldaleaddjin, dáiddárin dahje lágideaddjin. Min girjáivuođabarggu olahanjoavkkut leat earenoamážitt oinnolaš unnitlogut, doaibmavádjit olbmot, sámi álbmot ja našuvnnalaš unnitlogut.
Eanet lonohallan ja unnit rájit
Kulturdirektoráhta riikkaidgaskasaš bargu galgá váikkuhit nannet dáiddalaš friddjavuođa ja cealkinfriddjavuođa ja lágidit ahte aktevrrat Norggas geavahit riikkaidgaskasaš vejolašvuođaid. Mii doarjut ovttasbarggu ja lonohallama mat sihkkarastet ahte norgga kultursuorgi ja kulturárbi ovdána.
Mis lea ovddasvástádus Kreatiiva Eurohpa (Kreativt Europa), EØS-ruđaid ovddas ja oktavuohta UNESCOin ja eará riikkaidgaskasaš orgánaide. Kultuvrras eai leat rájit, ja buohkain galgá leat seamma riekti ovdanbuktit dáidda- ja kulturovdabuktimiiguin.
Fuolahit doallevaš ahtanuššama ja innovašuvnna kultursuorggis
Kultursuorgi váikkuhuvvo ja lea maid váikkuheaddji dehálaš rievdamiidda servodagas. Kulturdirektoráhtta bargá dan ala ahte dahkat čielggasin dáidaga ja kultuvrra váikkuhusaid eará servodatsurggiide, ja lea ealljár hukset eanet doallevaš kultursuorggi.