Seabradahke ræjhkoes tjeahposte jïh kultuvreste
Kultuvredirektoraate lea staateles gïehtelimmie Kultuvre- jïh mïrrestallemedepartemeenten nuelesne. Mijjieh barkebe ihke tjeahpoe jïh kultuvre edtjieh jieniebidie jaksedh, jïh kultuvrejieleden vihkeles råållam seabradahkesne vååjnedehtedh.
Kultuvredirektoraate edtja viehkiehtidh abpe gamtoem nöörjen kultuvreste evtiedidh – stoerre nasjonaale institusjovni raejeste smaave, voenges skraejriej raajan. Mijjieh gellielaaketje jïh orresjugniedihks tjeahpoe- jïh kultuvrejieleden åvteste barkebe gusnie tjiehpiedæjjaj lea frijjevoete, jïh gusnie orre vuekieh sijjiem åadtjoeh.
Dåarjoem reeredh
Akte Kultuvredirektoraaten åejvielaavenjassijste lea tjaelemegoevtesinie årrodh Kultuvreraaran, Staaten tjiehpiedæjjastipendese jïh Foentese tjoejese jïh gåvvan, mah dåarjoem tjiehpiedæjjide jïh jeatjah kultuvreaktööride vedtieh. Daah golme jïjtjeraarehke orgaanh dåarjoem vedtieh tjeahpoe- jïh kultuvrefaageles vuarjasjimmien mietie jearsoe jïh tjïelke gåhkosne åejvieladtjijste. Jearsoe jïh tjïelke gåhkoe sæjhta jiehtedh åejvieladtjh eah guktie gænnah maehtieh baajnehtidh gïeh edtjieh dåarjoem åadtjodh. Tjeahpoen lea jïjtseaarvoe jïh edtja frijje årrodh.
Orre jïh orrestamme daajroem juekedh jïh faageles raerieh vedtedh
Kultuvredirektoraate analysh jïh reektehtsh kultuvresuerkien bïjre deellie mah politihkem hammoedieh, jïh mij almetjidie buerebe goerkesem vadta. Mijjen gamte bijjieguvvine dovne nöörjen jïh gaskenasjonaale kultuvreaktööri bijjeli, mijjieh meatan kultuvresuerkiem sjugniedidh gusnie daajroe lea våarome jïh mij båetijen aejkien vööste.
Institusjovnh evtiedidh jïh kultuvreaerpiem gorredidh
Kultuvredirektoraaten lea dïedte museumh, musihke- jïh scenetjeahpoeinstitusjovnh jïh jeatjah kultuvregïehtelimmieh evtiedidh. Mijjieh dåarjoem vedtebe mij institusjovnesuerkiem evtede jïh ohtsemh vuarjasjibie nasjonaale kultuvregåetide. Lissine barkebe nöörjen kultuvreaerpiem vaarjelidh jïh dan bïjre bievnedh, seammasienten goh öörnegh reerebe mah nasjonaale unnebelåhkoej kultuvreaerpiem nænnoestieh jïh dokumenteerieh. Mijjieh aaj dåarjoem vedtebe amatööreteateridie jïh histovrijes spïelide.
Vielie gellievoetem jïh jaksoesvoetem sjugniedidh
Tjeahpoe jïh kultuvre edtjieh gaajhkesidie årrodh. Goh nasjonaale iktedæjjah gellievoeten åvteste kultuvresuerkesne mijjieh eadtjohkelaakan barkebe ihke jienebh edtjieh meatan årrodh goh goltelæjjah jïh vuartasjæjjah, tjiehpiedæjjah jallh öörnedæjjah. Mijjen gellievoetebarkoe lea joekoen stuvresovveme våajnoes unnebelåhkoej vööste, almetjh funksjovnegiehpiedimmiejgujmie, saemien årroejidie jïh nasjonaale unnebelåhkojde.
Vielie låtnoehtimmie jïh vaenebh raasth
Kultuvredirektoraaten gaskenasjonaale barkoe edtja viehkiehtidh tjiehpiedæjjaj frijjevoetem jïh soptsestimmiereaktam nænnoestidh, jïh våaromem bïejedh ihke aktöörh Nöörjeste gaskenasjonaale nuepieh nuhtjieh. Mijjieh laavenjostoem jïh låtnoehtimmiem dåarjoehtibie mah evtiedimmiem nöörjen kultuvresuerkeste jïh kultuvreaerpeste tjirkieh.
Mijjen lea dïedte Kreativt Europan, EØS-vierhkiej jïh ektiedimmien åvteste UNESCO:jne jïh jeatjah gaskenasjonaale orgaanigujmie. Kultuvre ij naan raasth damth, jïh gaajhkesh tjuerieh seamma reaktam utnedh sijjen åssjaldahkh buektedh tjeahpoe- jïh kultuvrevuekiej tjïrrh.
Nænnoes sjïdtedimmiem jïh innovasjovnem kultuvresuerkesne hoksedh
Vihkeles jarkelimmieh seabradahkesne dovne kultuvresuerkiem baajnehtieh jïh kultuvresuerkie vihkeles jarkelimmieh baajnehte. Kultuvredirektoraate barkeminie tjeahpoen jïh kultuvren effektem tjyölkehke darjodh jeatjah seabradahkesuerkine, jïh lea faamoegaaltije nænnoesåbpoe kultuvresuerkiem tseegkedh.