Sámeráđđi ja Sámediggi: Statistihkka Sámis sadde/spiile stuora kulturpolitihkalaš liinni

– Min hástalus lea ahte mii eat leat oassin našuvnnalaš ulbmiliin go guoská statistihka čoaggit. Mis lea unnán statistihkka gávdnamis ja unnán oamasteapmi sámi statistihkkii mii gávdno, dadjá Christina Hætta, gii jođiha Sámeráđi kulturossodaga.

Hætta muitala ahte ii gávdno strategalaš statistihka čoaggin otnáš sámi dáidda- ja kultursuorggis odne, muhto oaivvilda ahte lea duođai dárbu dasa.

– Otnáš oaidnu lea ahte našuvnnalaš váikkuhangaskaoamit maiddái galget doarjut ja movttiidahttit sámi suorggi, muhto dávjá leat váikkuhangaskaoamit heivehuvvon árvvosmahttit dušše riikkarájiid siskkobealde. Dat eai heivehala mobilitehtii ja ovttasbargui rájiid rastá, mii lea maid sámi suorgi dárbbaša go lea rájiidrasttildeaddji suorgi.

Son oažžu doarjaga Rune Fjellheimas gii lea kollega ja ráđđeaddi Sámeráđis, ja Silja Sombys gii lea ráđđeaddi sámedikkis.

– Mainna lágiin galgá oažžut logu? Ja gii? Norggas, dahje olles Sámis? jearrá Fjellheim.

– Sámi kultuvra ii doalat iežas ektui riikkarájiid siskkobealde, ja lea ieš alddis girjái mas leat eanet go logi giela ja máŋga ieš guđet lágan kultuvrra mat gullet sámi kultuvrra siskkobeallái, lasiha Somby.

– Diet dagaha váttisin addit čielga vástádusa máŋggabealat gažaldagaide girjás kultursuorggis, ja dat dagaha váttisin čoaggit dieđuid ja kvantitatiiva dáhtaid, dadjet diet golbma sámi ráđđeaddi.

– Sámi dáiddárekonomiija lea sihke čorrut ja láskut

Rune Fjellheim oaivvilda ahte lea dehálaš muitit ahte sámi dáiddárekonomiija lea eará lágan go dáža dáiddárekonomiija.

– Sámi dáiddárekonomiija lea sihke čorrut ja láskut dat gávdno lulás guvlui Norggas ja muđui miehtá Sámi. Dat mearkkaša ahte fátmmastanguovllut ja hástalusat leat earáláganat. Rájit leat ovdamearkan mihá stuorát ja dávjjit hástalussan sámi suorgái go dušše norgalaš suorgái. Diet lei hui čielggas koronapandemiija áiggi, go riikkarájit ledje giddejuvvon ja suorgi lei giddejuvvon ovttasbarggus. Dies ledje stuora ekonomalaš váikkuhusat. 

– Lassin luvve sámi dáiddárekonomiija áinnas ruđaid eará ortnegiin go dušše sámi ásahusain. Statistihkka mii čájeha juolludemiid Sámedikki kulturbušeahta bokte ja Sámeráđis eai fátmmas ollásit doaimmaid sámi kultursuorggis, dadjá Silja Somby.

Son oaivvilda ahte gažaldat kvantitatiiva dáhtáid ja statistihka birra Sámi kultursuorggis maiddái bidjá gažaldaga ahte gii mearrida eavttuid sámi dáidagii odne.

– Jus mii hupmat maid sámi kultuvra buktá kulturdoibmii, de fertet lohkat galle dáiddára leat. Muhto man ávkkálaš lea dat? Dat guoská maid gažaldahkii ahte gii mearrida mii lea kvalitehta, ja maid de galgá rehkenastit mielde. De mii fertet maid hupmat kvalitehta birra veardádallojuvvon kvantitehta ektui.

Loga iskosa Saamelainen kulttuuri Covid-19 pandemian aikana, maid earret eará Sámeráđđi ja Sámediggi leat ráhkadan.

Ohcalit institušuvnnalaš rámmaid ja ekonomalaš návccaid

Christina Hætta ja Rune Fjellheim Sámeráđis oaivvildeaba ahte strategiijat ja váikkuhangaskaoamit sámi dáidagii ja kultuvrii dárbbašit statistihka doarjjan, eai ge dušše vásihusaid ja oktavuođa surggiin.

– Odne lea eanas kulturpolitihkka vuođđuduvvon našunála statistihkaide ja kártemiidda. Sámi statistihkka sáhttá veahkehit čilget sámi dáidda- ja kultursuorggi našunála eiseválddiide, ja nu bidjat vuođu skuhttáret politihkkii.

Sii maid ohcalit ságastallama movt statistihkka buvttadeapmi ruhtaduvvo.

– Sámi álbmot áinnas váldá ovddasvástádusa ovdánahttit, buvttadit ja váldit vára iežas kultuvrras, muhto mis váilot institušuvnnalaš rámmat ja ekonomalaš návccat bargat dan buori vuogi mielde.

Silja Somby, Sámedikkis oaivvilda ahte movt ihkinassii kulturstatistihkka Sámis hábmejuvvo boahtteáiggis, de lea okta dehálaš eaktu:

– Ii mihkkege min birra min haga.